Toimumisaeg

02.02.2026 – 03.08.2026
02.03.2026 – 07.09.2026
06.04.2026 – 05.10.2026
04.05.2026 – 09.11.2026
08.06.2026 – 07.11.2026
06.07.2026 – 11.01.2027

Õpiväljundid (vastavalt ettenähtud keeletasemele)

Koolituse lõpuks õppija:

• Mõistab igapäevasituatsiooni peamõtet tuttaval teemal.
• Oskab lugeda lühikesi lihtsaid tekste.
• Mõistab faktipõhiseid tekste tuttaval teemal.
• Tuleb lihtsat keelt kasutades toime igapäevasuhtluses tuttaval teemal.
• Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad igapäevaelu.

Õpingute alustamise tingimused (vastavalt ettenähtud keeletasemele)
Õppijate keeleoskustase selgitatakse välja kirjaliku ja suulise testiga enne koolitust. Test hõlmab nelja osaoskuse mõõtmist.

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse ja iseseisva õppetöö osakaal
Õppe kogumaht on 240 tundi, millest 200 akad. tundi on kontaktõpe ja 40 akad. tundi iseseisev töö.

Õppe sisu (sisuteemad auditoorsete õppetundide lõikes) Sisuteemad ja auditoorsete tundide maht: Suhtluskeel:

• Endast ja teistest rääkimine: isikuandmed (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus) ja faktiteave; enda tutvustamine ja teiste esitlemine; välimus ja iseloom; perekond, kodu ja töö; haridus, elukutse, hobid ja huvid. — 15 tundi
• Haridus: haridus ja koolielu; kooliaeg või õppimine; koolieelistused; edasiõppimine; õpitulemused. — 15 tundi
• Elukutse, amet ja töö: amet ja töökoht; elukutse ja tööpäev; tööülesanded. — 15 tundi
• Teenindus: teenindusasutused, lahtiolekuajad, teenused ja hinnad; põhiteenused; toimingud pangas, postkontoris, juuksuris jm; teenuste eest tasumine; teenusetutvustused, juhendid ja sildid. — 15 tundi
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht: kodukoht ja selle ümbrus; pereelu; majapidamine ja kodusisustus; olmetingimused Eestis ja väljaspool Eestit; külaliste kutsumine; minu päev; minu lähedased. — 20 tundi
• Enesetunne, tervis ja heaolu: halb enesetunne ja arsti vastuvõtuajad; minu ja minu lähedaste terviseseisund; apteegist ostmine, käsimüügiravimid ja ravimi infolehe faktiteave. — 15 tundi
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus: huvid, hobid ja vaba aja veetmine; liikumisharrastused, muusikamaitsed ja lugemisharjumused; minu huvialad; faktiinfo (kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuajad, piletihind jm); meelelahutusüritused ja sünnipäeva tähistamine; üritustele kutsumine. — 20 tundi
• Sisseostud, hinnad: poodide asukoht ja lahtiolekuajad; kaupade kogus, mõõdud, suurusnumbrid ja hinnad; tarbekaup; ostud ja kvaliteet; müüjalt või klienditeenindajalt abi küsimine; ostu eest tasumine. — 10 tundi
• Söök ja jook: igapäevased toitumisharjumused; söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass; restoranis laua broneerimine; menüü põhjal söögi ja joogi tellimine; toitlusasutuses tasumine; päevapakkumised; söögilauas söögi ja joogi pakkumine ja palumine; retseptide ümberkirjutamine. — 15 tundi
• Inimeste suhted ühiskonnas: sõnumite ja teadete jätmine ja edastamine; inimeste kirjeldamine nii välimuselt kui muudelt omadustelt. — 15 tundi
• Keskkond, kohad, loodus, ilm: kodukoha asukoht; tee küsimine ja juhatamine; ilmateated ja ilma kirjeldamine; loomad, linnud ja taimed. — 15 tundi
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine: kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja esinejad; kultuurisündmused; minu keeleoskused ja praktiseerimisvõimalused. — 15 tundi
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused: ühistranspordi sõiduplaanid ja reisid; sõidupileti ostmine ja sõidu sihtpunkt; tee küsimine ja juhatamine; ühistranspordi kasutamine; vaatamisväärsused; hotellis toa broneerimine; puhkusereisilt postkaardi kirjutamine; reisiteenuste eest tasumine. — 15 tundi

Keeleteadmised:

• Eesti tähestik.
• Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud. Heliliste, helitute häälikute ning häälikuühendite hääldamine.
• Hääldamise erinevused eesti ja vene keeles.
• Tegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus (jaatav ja eitav vorm), täismineviku kasutamine; tegusõna kõneviisid: kindel, tingiv, käskiv; tegusõna põhivormid ja neist tuletatavad vormid; ma-, da- infinitiivi kasutamine.
• Eesti keele käänded: põhikäänded ja käänete moodustamise süsteemi loomine. Kohakäänded, nende küsimused ja kasutamine: seostamine tegusõnadega „tulema, minema, käima” ja kaassõnadega. Nimisõna käänete moodustamine ainsuses (nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev) ja mitmuse nimetavas. Teiste ainsuse käänete moodustamine ja kasutamine.
• Isikuliste ja küsivate asesõnade käänamine.
• Omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõnad. Põhiarvsõnade ja järgarvsõnade kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Osastava kasutamine koos sihilise tegusõnaga. Aastaarvu ja kuupäeva kasutamine, vastused küsimustele millal? mitu? mitmes? mitmendal? mitmendas?
• Õpitavate verbide rektsioon: käima kus? mängima mida? küsima kellelt? aitama keda? jm.
• Küsilausete moodustamine küsisõnadega: Kas? Kes? Mis? Kus? Millal? Kes mida teeb/mida tegi? Kes/mis on missugune?
• Lauseõpetus: sõnade järjekord lauses (lihtlause).
• Õigekiri: vene pärisnimede, riikide ja linnade nimetuste kirjutamine eesti keeles.
• Õnnitlustekstide kirjutamine, lühiteadete ja kirjade kirjutamine.

Auditoorseid tunde KOKKU: 200

Õppemetoodika kirjeldus
Loengud, grupitöö (dialoogid), testid, kirjalikud ja suulised ülesanded. Õppimise käigus omandatakse algtaseme keelekasutaja hea esmane keeleoskus. Kursuse läbimisel pööratakse tähelepanu nii lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- kui kuulamisoskuse arendamisele. Põhirõhk on suhtluskeele arendamisel, vajaliku informatsiooni hankimise ja edastamise võimalustel. Grammatika õppimine toimub vastavalt olukorrale, teemade kontekstis. Kursus sisaldab suulisi ja kirjalikke ülesandeid (nii iseseisvalt tööd kui ka kogu grupi vestlusi ja arutelusid). Sisaldab ka põhimõistete tutvustusi. Samuti on tähtis koht lugemis- ja kuulamisoskuste arendamisel.

Õppekeskkonna kirjeldus (koolitusruumide sisustuse, seadmete ning vahendite kirjeldus ning kuidas on vajadusel tagatud ligipääs liikumispuudega isikutele) Koolitustegevus toimub selleks otstarbeks sobilikel ja tervisekaitse nõuetele vastavatel pindadel aadressil Tallinn, Tondi 5, esimesel korrusel. Lisaks on võimalus kasutada koostöölepingute alusel ka teiste koostööpartnerite koolitusklasse. Õppeklassid on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega (mugavad õppelauad ja toolid, kriiditahvlid, dataprojektorid, grafoprojektorid, sülearvutid, video- ja audiotehnika jm). Igale kursusele on ette valmistatud õppemetoodiline materjal eesti ja vene keeles. Koolitusgruppide suurused on erinevad ja sõltuvad kursuse sisust ja eesmärgist. Õppeklass valitakse vastavalt grupi suurusele.

Õppematerjalide loend Põhiõpik:

• Inga Mangus, Merge Simmul. (2012). Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2. Tln: Puškini Instituut

Lisaõppematerjal:

• Tooni Kasesalu. (2001). Kas sa oskad eesti keelt? Tln: Valgus
• Aino Siirak. (1994). Eesti keele Grammatika tabelites. Tln: Pangloss I ja II osa
• Eesti keele harjutustestid, A2-tase
• Marju Ilves. (2008). Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Tln: HTM ja Eesti Keele Sihtasutus
• Eesti keele tasemetestid. Aadressil http://web.meis.ee/testest/
• Eesti keele tasemeeksami nõuded. Aadressil http://www.innove.ee/et/eesti-keeletasemeeksamid

Õpitulemuste hindamise viis
Õpilaste keeleoskuse arengu hindamisel koolituse käigus lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest — võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele, initsiatiivile suhtlemissituatsioonide leidmisel keelekeskkonnas, koostöövalmidusele jt. Protsessihindamine toimub õppimise ja harjutamise ning iseseisvate tööde kaudu pidevalt sõnaliste hinnangutena, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustele ja tema õppele püstitatud eesmärkidele. Õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt kursuse lõpul keeletasemetesti abil kasutades hindamisel punktiarvestust. Kursuse läbimiseks on vaja saavutada õppekavas nõutud õpitulemused (teadmised ja oskused).

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud koolitatavale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud koolitatavale väljastatakse tõend koolitusel osalemise ja läbitud teemade kohta.